E-kaubandus on roheline kaubandus

E-kaubandus ei ole mitte üksnes mugav meetod klientide ostusoovide rahuldamiseks, vaid ka keskkonda hoidev ja säästvat arengut soosiv lähenemine. Inimestena tahame, et me ei peaks ohverdama oma tervena elatud aastaid keskkonnasaastele, ammugi ei soovi keegi, et meie lapsed ja lapselapsed peaksid elama pöördumatult hukkuval planeedil. Silme ette kerkivad õõvastavad pildid maailma ookeanides ja meredes hulpivatest plastikukuhjadest… Keskkonnasõbralikuks muutumine ei ole praegu enam isegi mitte vaba valik, vaid kõigi vastutustundlike inimeste kohustus. Otsesõnu sundolukord. Väljapääsuks on hädavajalik, et suureneks inimeste teadlikkus igapäevase tarbimise ja üleilmsete keskkonna- ja arenguprobleemide vahelistest seostest.     

Tööstusrevolutsiooni alus oli fossiilsete kütuste nagu kivisüsi, nafta, maagaas ning teised süsinikupõhised kütused kasutusele võtmine. Kütuste põletamine on andnud maailma majandusele võimsa tõuke, kuid selle tagajärjel eraldub olulisel määral heitgaase. Kliimamuutuste kontekstis on kõige enam räägitud süsihappegaasist ehk CO2-st, süsinikdioksiidist, kuna see on Maa atmosfääris kõige enam levinud kasvuhoonegaas (KHG). Süsihappegaas on ka kõige olulisem inimtegevuse tagajärjel tekkinud KHG. CO2 kontsentratsiooni ja temperatuuri muutused on omavahel seotud. Enamik teadlasi on jõudnud seisukohale, et tänaste enneolematult kiiretes kliimamuutustes on inimesel oluliselt suurem roll kui mistahes looduslikel teguritel. Muutuste peamine ajend ongi kasvuhoonegaaside paiskamine atmosfääri.

ÜRO ja Euroopa Liit on seadnud üheks enda oluliseks eesmärgiks kliima kaitsmise. Juba 1992. aasta juunis sõlmiti Rio de Janeiros üle 150 maailma riigi osalusel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsioon (United Nations Framework Convention on Climate Change – UNFCCC). See jõustus 21. detsembril 1993. aastal, kui 50 riiki oli selle ratifitseerinud. Eesti ratifitseeris konventsiooni 27. juulil 1994. aastal. Konventsiooni põhieesmärk oli stabiliseerida KHG heitkoguste tase aastaks 2000 samale tasemele, mis oli 1990. aastal. Eesti sihiks on aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega - sellisel juhul kahaneb Eesti KHG heide tänaselt 21 miljonilt tonnilt ligi 8 miljoni tonni CO2 ekvivalendini.

Murrangulise tähtsusega on 22. aprillil 2016 allkirjastatud Pariisi kliimakokkulepe – see on esimene riikidele õiguslikult siduv ülemaailmne kliimamuutuseid käsitlev leping. Euroopa Liit ratifitseeris selle 5. oktoobril 2016.

Üksikisiku jaoks tähendab see aga meie ühisesse keskkonda säästvalt suhtumise põhimõtet. Tähtis on rohemajanduse põhimõtete järgimine, kuna selle tagajärjel paraneb inimeste heaolu; rohemajandus ei põhjusta keskkonnariske ega survet loodusvaradele ning on seega vähese CO2-heitega, ressursitõhus ja ühiskonda hoidev majandus. Kliimamuutus, rahvastiku kasv ja vananemine, elustiku mitmekesisuse kadu, suur surve loodusvaradele, majanduskriis ja ebavõrdsuse kasv on tekitanud vajaduse rohemajandusele üleminekuks. Paljud ettevõtted on läinud üle rohelise tootmisele, kuna see annab eeliseid globaalsel turul. Ettevõtja ja filosoof Gunter Pauli on välja töötanud oma nägemuse „Sinine majandus 3.0“, milles loob teaduse, innovatsiooni ja ettevõtluse ühendamine ühiskonda ümberkujundava uue ärimudeli. 

Rohemajandusele üleminekul on oluline infotehnoloogiavahendite aktiivne kasutamine ja IKT-teenuste arendamine. Eestis on olnud selles vallas edukas ning maailmaturul konkurentsivõimeline. Digitaliseerimine võimaldab õhusaastamise alanemist kui põhjustab ka vähem jäätmeid. Paljud uuringud on näidanud, et e-kaubandus suudab keskkonda paremini kaitsta, kui traditsiooniline „vanakooli“ kaubandus seda võiks teha või üldse kunagi teinud on. Teadlastele on hästi teada fakt, et maanteetranspordi KHG osutab kliimale kõige halvemat mõju. See hõlmab endas sisepõlemismootoriga transpordivahendeid nagu sõiduautod, veoautod, kaubikud, bussid, mootorrattad ja mopeedid ning puudutab nii riigimaanteid, kohalikke teid kui ka tänavaid. Iga samm, mis võimaldab seda koormust vähendada, väärib tunnustust.

Kuid vaatleme nüüd lähemalt neid põhjuseid, miks on e-kaubandus vastutustundlik panus looduse hoidmisesse ja rohemajanduse arengusse.

  • E-pood ei pea üürima ega riiulite all kinni hoidma ruume kaubanduskeskuses – neid tuleb pealegi esmalt valmis ehitada, seejärel aga kütta, valgustada ja igatpidi hooldada. Igas sellises poes töötab kliimaseade. Lisaks kulud nagu turva- ning koristusteenused. Kõik väga energiamahukad, suurte kuludega seotud tegevused. Lisaks suure hulga kaupade ladustamine ja tööliste transport töökohale ja ära.
  • E-pood on ökonoomne ja efektiivne võrreldes kaubanduskeskustega – sest meie logistikaring on lihtsalt rohelisem. Kui klient ostab e-poest mõne kauba, siis saadetakse ost talle otse laost. Nii jääb ära täiendav veotsükkel, mille käigus hoitakse müüdavat kaupa veel ka kaubanduskeskuses ja alles ostmise järel saab selle väljastada. E-poe kaub liigutamisega väldime energiat raiskavat tsüklit põhimõttel „ladu - vaheladu poes - klient autoga järele – kaup autoga koju.“ Pole vaja füüsiliselt kaubamajja kohale sõita, et selle parklas pikalt parkimiskohta otsida, närve kulutada ning heitgaasiga õhku saastata. Seeläbi säästame kütust ning soodustame vähema CO2-e õhku paiskamist.
  • E-pood ei jaga kilekotte. Kilekottide ulatuslik ja läbimõtlematu kasutamine on saanud keskkonnaohuks, millele tuleb otsustavalt reageerida. Kilekottide masskasutuse piiramine aitab hoida loodust. Kilekotte jäetakse kõigist pakendi liikidest loodusesse kõige sagedamini. E-poe klient saab kauba tootja poolt ettenähtud pakendis, seetõttu puudub vajadus sellele veel sellist keskkonnavaenulikku materjali nagu kile ümber mähkida.
  • Kaubanduskeskused on võtnud kasutusele strateegiad, mille abil meelitatakse inimesi ostudele, mõjutades nende tundeilma. Muusika, lõhnade ja disainiga meelitatakse tarbija emotsioone. Kaubanduskeskused tegelevad järjest rohkem klientide vaba aja sisustamisega – lootes ka sellel teel ostjaid juurde saada. Vastukaaluks sellisele emotsioonidele rõhumisele pakub e-pood ratsionaalset, läbimõeldud ostuotsuste tegemise keskkonda. Internetis ostad läbimõeldult, parasjagu ikka seda, mida vaja.      

Läbi digitaliseerimise suurendame rohelist jalajälge, kaitseme planeeti Maa ja tema ökosüsteemi – seeläbi meid endid ja lapsi. USA Carnegie Melloni ülikoolis läbiviidud uuring näitas juba 2009. aastal, et e-kaubandus põhjustab võrreldes nn traditsioonilise shoppamisega kaubanduskeskustes umbes 35 % vähem energiatarbimist ja CO2 emissiooni. Mida vähem ostjaid sõidab oma autodega kuhugi kaubanduskeskusesse, seda parem meile kõigile. Seetõttu teeb vastutustundlik tarbija oma ostud e-kaubamajast. Sest nii on soodsam ja säästvam.